RESUMO
WHO on pidanud suitsiidikäitumise (enesetappude ja enesetapukatsete) registreerimise kvaliteeti, ajakohase epidemioloogilise ülevaate omamist globaalselt ning enesetappude ennetamist kõigis maailma maades väga oluliseks teemaks pika aja vältel. Suitsiidikäitumisega seonduv oli üheks oluliseks teemaks WHO vaimse tervise tegevuskavas (WHO, 2013), kus aastaks 2020 seati kaks globaalset eesmärki: (1) 80%-il maadest on olemas toimiv üleriigiline ja sektorite ülene vaimse tervise edendamise ja ennetamise programm; (2) suitsiidikordaja on riigiti vähenenud 10% võrra. Eesti pole kahjuks nende eesmärkide täitmiseni jõudnud. Käesoleva raporti eesmärk on anda epidemioloogiline ülevaade suitsiidikäitumisest (enesetapud ja enesetapukatsed) Eestis 21. sajandil rõhuasetusega viimastele aastatele, kasutades selleks Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri ja Eesti Haigekassa andmebaasi agregeeritud andmestikke. Seejuures on eraldi tähelepanu pööratud sotsiaal-demograafilistest teguritest tulenevale ebavõrdsusele ning suitsiidikäitumise registreerimise kvaliteedile. Raport on sisendiks Sotsiaalministeeriumi poolt koostatavale enesetappude ennetamise tegevuskavale.
